Diffusioonipõlemist

Diffusioonipõlemine, tuntud ka kui difusioonipõlemine, on gaasipõlemise tüüp, kus kütus ja oksüdant difundeeruvad kokku põlemispiiril, kus nad reageerivad. Erinevalt eelsegamispõlemisest, kus kütus ja oksüdant segatakse enne süttimist, toimub difusioonipõlemises segunemine ja reaktsioon samal ajal. See tähendab, et põlemisreaktsioon toimub piiratud piirkonnas, kus kütus ja oksüdant kohtuvad.

Selle põlemisviisi iseloomulik tunnus on põlemispiiri nähtavus, mis sageli ilmneb leegina. Leegi kuju ja värvus sõltuvad kütuse tüübist, oksüdandi kättesaadavusest ja difusioonikiirusest. Õhus leviv difusioonipõlemine on tavaline paljudes kodustes ja tööstuslikes rakendustes, näiteks küünlavalgus, gaasipliidid ja mõned kütteõli põletid.

Difusioonipõlemise peamine eelis on selle lihtsus ja stabiilsus. See ei nõua keerukaid segamisseadmeid ning on vähem tundlik kütuse kvaliteedi kõikumistele. Siiski võib see olla vähem tõhus kui eelsegamispõlemine, kuna täielikuks põlemiseks vajalik oksüdant ei pruugi alati jõuda põlemispiirini. Samuti võib see tekitada rohkem tahma ja muid saasteaineid, eriti kui oksüdandi juurdepääs on piiratud. Mõned difusioonipõlemise rakendused hõlmavad laevu, reaktorite gaasipõletid ja tööstuslikke ahjusid.