Diffusioonipõlemisel

Diffusioonipõlemisel, tuntud ka kui difusioonipõlemine, on keemilise reaktsiooni tüüp, kus põletatav aine ja oksüdeerija difundeeruvad üksteisele lähedale, et saavutada reaktsiooni. Vastupidiselt eelnevalt segatud põlemisele, kus kütus ja oksüdeerija on enne süütamist omavahel segatud, toimub diffusioonipõlemisel põlemispiiril, kus need kaks komponenti kohtuvad ja reageerivad.

Seda tüüpi põlemist on sageli näha leekides, näiteks küünla leegis. Kütus (tahmas) aurustub ja difundeerub õhku, kus see oksüdeerub. Leegi kuju ja suurus sõltuvad kütuse ja oksüdeerija difusioonikiirusest. Kõrge difusioonikiirus võib põhjustada kiiremat ja intensiivsemat põlemist.

Diffusioonipõlemine on oluline paljudes rakendustes, sealhulgas tööstuslikes põletites, pliidiplaatides ja isegi looduslikes tulekahjudes. Selle eeliseks on see, et see ei nõua keerukaid segamissüsteeme, kuid selle puuduseks võib olla ebastabiilsem leek ja madalam põlemistõhusus võrreldes eelnevalt segatud põlemisega. Samuti võib see tekitada rohkem tahma ja muid saasteaineid.

Termin "diffusioonipõlemisel" on sageli kasutusel tehnilises kirjanduses ja inseneriteaduses, kirjeldamaks põlemisprotsesse, kus difusioon mängib olulist rolli reaktsiooni kiiruse ja iseloomu määramisel. Mõistmine, kuidas kütus ja oksüdeerija difundeeruvad, on oluline põlemisprotsesside optimeerimiseks ja kontrollimiseks.