Biomolekulid

Biomolekulid on elus esinevad molekulid, mis moodustavad rakude struktuuri, osalevad metabolismis ja võimaldavad elulisi protsesse. Neid võib jagada nii väikeste ühendite kui ka suurte polümeeride moodustisteks. Bioloogilises kontekstis tähendavad biomolekulid nelja peamist klassi: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.

Süsivesikud annavad kiiresti kättesaadava energia ning teevad koostööd ka struktuurse rolliga. Monosahhariidid (nt glükoos) võivad ühineda disahhariidideks ja moodustada polüsahhariide, nagu tärklis ja tselluloos.

Lipidid on peamiselt mittepolümeerilised ained, mis varustavad energiat, moodustavad rakumembraane ning osalevad signaalide vahendamises. Nende hulka kuuluvad rasvhapped ja nende estrid (triglütseriidid), fosfolipiidid ja steroidid.

Valgud koosnevad aminohappedest ja täidavad rohkelt funktsioone: ensüümid katalüüsivad keemilisi reaktsioone, struktuurvalgud annavad tuge, transport ja immuunvastus ning regulatsioonid on olulised moe kogu rakulises tööks.

Nukleiinhapped, DNA ja RNA, salvestavad ja edastavad geneetilist infot ning kontrollivad valkude sünteesi ning teisi regulatiivseid protsesse. Nende monomeerid on nukleotiidid.

Biomolekulid tekivad biosünteesi teel ja nende omavahelised interaktsioonid määravad raku funktsioneerimise, energiavarud ja pärilikkuse. Need moodustavad elu põhilised ehitus- ja töötava süsteemi alused.