Bifenüüle

Bifenüüle, tuntud ka kui difenüüle, on orgaanilised ühendid, mille struktuur koosneb kahest fenüülrühmast, mis on ühendatud üksiksidega. Nende üldine valem on C12H10. Bifenüüle ja nende derivaate nimetatakse ka polüfenüülideks, kui need sisaldavad rohkem kui kahte fenüülrühma. Bifenüül ise on värvitu kristalne tahke aine.

Bifenüüle esinevad looduses väikestes kogustes taimedes, kuid neid toodetakse peamiselt sünteetiliselt. Üks levinumaid tootmismeetodeid on benseeni oksüdatiivne sidumine. Bifenüüle ja nende derivaate kasutatakse mitmesugustes rakendustes. Näiteks on polüklooritud bifenüüle (PCB-d) varem kasutatud laialdaselt elektriisolatsioonivedelike, plastifikaatorite ja kuumuse ülekandevedelikena. Nende stabiilsuse ja mittepõlevuse tõttu olid nad populaarsed tööstuslikud kemikaalid.

Kuid PCB-de keskkonnakahjulikkuse ja terviseriskide tõttu on nende tootmine ja kasutamine enamikus riikides keelatud või rangelt piiratud. Need ühendid on persistentid keskkonnas ja võivad koguneda elusorganismide kudedesse, põhjustades võimalikke terviseprobleeme. Teised bifenüüli derivaadid leiavad endiselt kasutust. Näiteks kasutatakse mõningaid bifenüüli derivaate värvainete, ravimite ja pestitsiidide tootmisel. Bifenüüli ennast kasutatakse mõnikord ka orgaanilise sünteesi vaheühendina. Täpsem uurimine bifenüüli omaduste ja nende derivaatide kasutusalade osas on jätkuvalt aktuaalne teema keemia ja keskkonnateaduse valdkonnas.