Autoimmuunhaigustes

Autoimmuunhaigused on seisundid, kus immuunsüsteem, mis tavaliselt kaitseb keha haiguste ja infektsioonide eest, ründab ekslikult keha enda terveid rakke ja kudesid. See immuunsüsteemi vale suunamine võib põhjustada kroonilist põletikku ja kahjustada erinevaid kehaosi, sealhulgas liigeseid, nahka, neere, aju, südant ja veresooni.

Täpset põhjust, miks immuunsüsteem omaenda keha vastu pöördub, ei teata täielikult, kuid arvatakse, et see on mitmete tegurite kombinatsioon, sealhulgas geneetiline eelsoodumus ja keskkonnategurid nagu viirusinfektsioonid või teatud ravimid. Mõned autoimmuunhaigused on levinumad teatud demograafilistes rühmades; näiteks esinevad need sagedamini naistel.

Autoimmuunhaiguste sümptomid varieeruvad suuresti sõltuvalt sellest, milliseid kehaosi haigus mõjutab. Üldised sümptomid võivad hõlmata väsimust, palavikku, nahalöövet, liigesevalu ja turset, kõhuvalu ning kaalulangust. Sümptomid võivad olla pidevad või ilmuda ja kaduda nn ägenemiste ja remissioonide faasidena.

Diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid on sageli üldised ja võivad sarnaneda teiste haigustega. Diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt füüsilist läbivaatust, vereanalüüsi, et tuvastada autoantikehi, ja mõnikord ka biopsiat või pildiuuringuid. Ravi eesmärk on kontrollida immuunsüsteemi üleaktiivsust, leevendada sümptomeid ja ennetada kahjustusi. Ravi võib hõlmata ravimeid, nagu immuunsupressandid, põletikuvastased ravimid ja mõnikord ka elustiili muutused.