Alistuslausete

Alistuslausete (alistuslaused) on lauseliik, mis ei suuda väljendada täielikku mõtet iseseisvalt ja seetõttu sõltub pealause. Need laused annavad pealausele lisainfot ning võivad näidata aega, põhjust, tingimust, eesmärki, kohta või viisi. Alistuslausete lausekonstruktsioonid võivad olla nii finiidse kui mittefiniidse vormiga, kuid tavaliselt on need siduvad lausete kaudu seotud pealausega.

Struktuur ja ühendus. Alistuslausete ühendamiseks pealausega kasutatakse alistusliideid: ühendussõnu või relatiivseid sõnu, mis seovad kaks lauset. Enamasti eraldatakse alistuslaused pealausega koma. Näited: Ma tean, et sa tuled. Kui sajab, jääme koju. Ta lahkus, kuna ta oli väsinud. Kus raamat on, ma ei tea. Need näited illustreerivad erinevaid alistuste tüüpe: sisustusalased (et, etnaga), ajaliselt viidavad (kuna, kui) ja kohaga seotud laused.

Tüübid. Ajalause (time), põhjenduse/selgituse lause (reason), tingimuslause (condition), eesmärgilaus (purpose), kohtlause (place) ning viisi- või võrdluslaused (manner/compare) on levinud alistuslausete liigid. Lisaks on võimalik kasutada mittefinitsaid vorme, nagu infinitiivlaused ja osalise vormide laused, mis funktsioneerivad alistuslausena vastavalt kontekstile.

Kasutus. Alistuslausete kasutus on keskne kirjutise ja kõne struktuuris: need võimaldavad väljendada ajastuslikke seoseid, põhjuseid, tingimusi ja eesmärki ning lisada lausele täpsustust. Õigesti paigutatud alistuslausete abil muutub mõte selgemaks ja lausepidevus sujuvamaks.