Algkontsentratsioon

Algkontsentratsioon on aine lahuse kontsentratsioon reaktsiooni algushetkel (t = 0). Sageli tähistatakse seda [A]0 ja see väljendatakse molaarides (mol/L, M). Algkontsentratsioon sõltub lahustatava aine kogusest ja lahuse mahust ning see mõjutab reaktsiooni kiirust, kulgu ja lõpptoote kogust.

Paljudel reaktsioonidel sõltub kiirus esialgsest kontsentratsioonist. Kiiruse seadus on sageli kujul v = k[A]^m[B]^n, kus [A] ja [B] on hetkekontsentratsioonid. Esialgsed kontsentratsioonid [A]0 ja [B]0 annavad esialgse kiiruse hinnangu ning neid kasutatakse meetodil initial rates kiiruse sõltuvuse kindlakstegemiseks ja kiiruseorderite määramiseks.

Kontsentratsioon määratakse tavaliselt valemiga C = n/V, kus n on aine moolide arv ja V lahuse maht. Kui lahustatakse x mooli ainet teada mahtu V, siis algkontsentratsioon on C0 = x/V. Näide: 0,10 mol ainet lahustatakse 0,50 L lahuses; [A]0 = 0,10/0,50 = 0,20 M. Lahjendamisel järgneb võrrand C1V1 = C2V2; näiteks lahjendamisel 0,20 M lahusest 0,50 L-st 1,00 L-ni, saab [A] = (0,20 × 0,50)/1,00 = 0,10 M.

Algkontsentratsioon võib mõjutada tasakaalu asendit ja lõppsaaki, kuna algväärtused määravad reaktsiooni kulgu ja tasakaalu mõju, eriti lahustuvate ainete ja ioonsete süsteemide korral.