Ajasünkroniseerimissüsteemide

Ajasünkroniseerimissüsteemid on tehnoloogiad ja meetodid, mida kasutatakse paljude arvutite, seadmete või süsteemide kellade ajastamise ühtlustamiseks. Nende eesmärk on tagada, et kõik osalevad süsteemid töötaksid sama ajatempliga, mis on kriitilise tähtsusega paljude rakenduste jaoks, sealhulgas hajutatud süsteemid, võrgutooted ja teadusuuringud. Ilma täpse ajasünkroniseerimiseta võib esineda andmete järjekorra probleeme, võimatust jälgida sündmuste õiget kulgu ja töökindluse vähenemist.

Kõige levinum ajasünkroniseerimissüsteem on Network Time Protocol (NTP). NTP on väga tõhus protokoll, mis suudab saavutada millisekundilise täpsuse üle interneti. See töötab hierarhilise süsteemina, kus kõrgema taseme kellad (nt satelliitide kaudu sünkroniseeritud kellad) edastavad aega madalama taseme süsteemidele. Mõnel juhul, eriti nõudlikumates keskkondades nagu telekommunikatsioon või finantstehingud, kasutatakse Precision Time Protocol (PTP) või IEEE 1588 standardit. PTP suudab saavutada nanosekundilise täpsuse, mis on vajalik väga tundlike rakenduste jaoks.

Ajasünkroniseerimise saavutamiseks kasutatakse erinevaid allikaid, sealhulgas GPS-satelliite, raadioseid ja interneti-põhiseid ajaservereid. Süsteemid kasutavad algoritme, et vähendada võrguühenduste ja süsteemide enda töötlusaja põhjustatud viivitusi, tagades sellega võimalikult suure täpsuse.