Agregatsioonitasemed

Agregatsioonitasemed viitavad erinevate andmete või informatsiooni kogumise ja esitamise tasemetele. Need tasemed aitavad korraldada ja analüüsida suuri andmehulkasid, muutes need paremini mõistetavaks ja kasutatavaks. Madalamal agregatsioonitasemel on andmed üksikasjalikumad ja granularsemad, samas kui kõrgemal tasemel on andmed kokkuvõtlikumad ja üldisemad.

Näiteks statistilises analüüsis võib üksikisiku või konkreetse tehingu andmeid pidada madalaimaks agregatsioonitasemeks. Selle taseme andmete summeerimisel ja kokkuvõtmisel erinevate kriteeriumide alusel saadakse kõrgemaid agregatsioonitasemeid, nagu näiteks piirkonna või riigi keskmised näitajad. Äriinfotehnoloogias kasutatakse agregatsioonitasemeid sageli aruannete koostamisel ja juhtimissüsteemide loomisel, võimaldades jälgida nii üksikute toodete müüki kui ka kogu ettevõtte finantsseisundit.

Agregatsioonitasemete valik sõltub analüüsi eesmärgist ja soovitud detailitasemest. Liiga madal agregatsioonitase võib muuta andmed üleliia keeruliseks ja raskesti hallatavaks, samas kui liiga kõrge agregatsioonitase võib varjata olulisi detaile ja trende. Seetõttu on oluline leida tasakaal, mis võimaldab nii üldise ülevaate saamist kui ka vajadusel süvendatud analüüsi teostamist.