Abifunktsiooniks

Abifunktsiooniks nimetatakse programmi või algoritmi kontekstis funktsiooni, mille peamine eesmärk on teisi funktsioone või mooduleid toeta. See lahendab väikese, selgelt piiritletud alamülesande ja ei pruugi iseseisvalt töötada väljaspool teist funktsiooni. Abifunktsioonid kuuluvad sageli suurema loogika osasse ja neid kasutatakse, kui sama operatsiooni on vaja teha mitmes kohas.

Kasutus ja eelised: Abifunktsioonid parandavad koodi modulariseeritust: osad on eraldatud, loetavus ja testimine paraneb ning koodi taaskasutus suureneb. Need vähendavad dubleerimist ja keerukust ühes funktsioonis. Tavaliselt on need mooduli sees privaatsed, et vältida liigseid sõltuvusi.

Disain ja piirangud: Hea abifunktsioon teeb ühe vastutuse. Eelistatakse puhast funktsiooni, mille kõrvalefektid on minimaalsed ja mille sisend- ning väljundid on selgelt määratletud. Mõnes keeles saab neid defineerida lokaalselt või märkida private, et piirata nähtavust.

Näited: Abifunktsioone kasutatakse sisendi valideerimiseks, andmete vormindamiseks, normaliseerimiseks ja korduvate arvutuste teostamiseks. Neid kutsutakse sageli mitmes kohas sama töö jaoks, mis hoiab koodi puhta.

Seosed: Abifunktsioonid on tarkvaraarenduses laialdaselt kasutusel tugielemendid, mis parandavad hooldatavust ja kvaliteeti. Nad erinevad avalikest API-funktsioonidest, olles peamiselt sisemised tööriistad.