Abifunktsioonide

Abifunktsioonid on väikesed funktsioonid, mida kasutatakse suuremate ülesannete lahendamisel. Need ei ole lõpliku lahenduse keskne komponent, vaid täidavad osa tööst, korduvate toimingute taasesitamist või andmete ettevalmistamist. Abifunktsioonide eesmärk on muuta keeruline probleem modulaarsemaks ning parandada koodi loetavust ja hooldatavust.

Matemaatikas ja analüüsis võivad abifunktsioonid aidata keerulist nähtust selgitada või tõestusi lihtsustada. Nad eraldavad erinevaid osaülesandeid ja võimaldavad kontrollida omadusi samm-sammult, näiteks asendus- või piirialaste argumentide abil. Abifunktsioonide loomine aitab keskendada põhifunktsioonile ning muuta teoreetikad või arvutused jälgitavamaks.

Programmeerimises on abifunktsioonid tavaliselt üksik ülesande täitmiseks mõeldud funktsioonid, mis kapseldavad korduvaid toiminguid, näiteks andmete vormindamine, konkreetse arvutuse teostamine või sisendi/väljundi haldamine. Need suurendavad modulaarsust, taaskasutatavust ja testimisvõimalusi ning vähendavad dubleerimist. Liigne abstraktsioon võib aga raskendada koodi mõistmist.

Abifunktsioonid on levinud paljudes valdkondades ning neid kasutatakse tavaliselt selleks, et muuta suur projekt hallatavamaks ja paindlikumaks. Õige taseme puhul need parendavad tarkvara kvaliteeti ning samal ajal säilitavad või suurendavad arusaadavust.