AMLnõuete

AML-nõuded ehk anti-rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased nõuded on rahvusvahelised ja riiklikud regulatsioonid, mille eesmärk on vähendada rahapesu ja terroriraha rahastamise riske finants- ja muudeks kõrgema riskiga sektorites. Need kohustused kehtivad peamiselt finantsasutustele, kuid neid nähakse rakendatavat ka mõnes teises sektoris, kus riskid on suuremad, näiteks nõustamisteenused, kinnisvara vahendus ja maksesüsteemid.

Nõuete peamised komponendid on kliendi tundmine (KYC), identiteedi kontroll ja taustakontroll, ning kliendi profiili koostamine riskide hindamiseks. Rakendatakse riskipõhist lähenemist: madala riskiga juhtudel võib kohaldada standardseid või lihtsustatud due diligence, kõrge riskiga juhtudel aga täiendavat due diligence (EDD). Olulised on ka kasulike omanikke puudutav teave ning selle ajakohane hindamine ja säilitamine.

Jätkuv järelevalve ja tehingute monitooring on AML-nõuete keskne osa. Kahtlased tehingud tuleb tuvastada ja vajadusel teavitada vastavale rahapesu andmebüroole või muule pädevale asutusele ning teave ja dokumendid tuleb säilitada kindla ajaperioodi jooksul, tavaliselt mitme aasta vältel.

Riiklikud ja rahvusvahelised raamistikud annavad õigusliku suuna: FATF juhised ning Euroopa Liidu AML-direktiivid ja nende muudatused. Organisatsioonid peavad kehtestama sisemised AML-kavade, määrama vastutava isiku, tagama koolituse ning läbima regulaarsed auditid, et tagada vastavus ja riskide maandamine.