ülekoormust

Ülekoormust on nähtus, kus nõudmised ületavad süsteemi või organismi võimekust nendega toime tulla. See võib ilmneda erinevates valdkondades, näiteks füüsilisel tasandil (liigne koormus lihastele või liigeste koormus), kognitiivsel tasandil (liiga palju teavet või suur otsustuskoormus), mehhaanilises või tehnilises kontekstis (masina või konstruktsiooni liigsed koormused) ja elektrilises süsteemis (liigne vool või pinge, mis ületab komponentide piire).

Inimsesse puutub ülekoormus sageli erinevate vormidega. Füüsiline ülekoormus võib põhjustada väsimust, lihas- ja liigesevalu ning püsivaid vigastusi; kognitiivne ülekoormus vähendab tähelepanu ja töövõimet ning suurendab vea tekkimise riski. Mehhaaniline ülekoormus võib viia struktuuride kulumise või kahjustusteni ning elektriline ülekoormus võib põhjustada ülekuumenemist, rikkeid või ohutusriske. Ülekoormus üldiselt mõjutab ohutust, tööviljakust ja heaolu.

Põhjused hõlmavad liigset või halvasti planeeritud koormust, lühikesi tähtajaid, puudulikku taastumist, ebaühtlast tööjaotust ning halba ergonoomikat või töökorraldust. Krooniline ülekoormus võib anda märku püsivatest riskidest tervisele või süsteemide töökindlusele.

Mõõtmine ja ennetus hõlmavad töökoormuse ja töövõime tasakaalustamise jälgimist ning ergonoomika, pauside, tööjaotuse ja puhkeperioodide optimeerimist. Töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtted ning terviseedendavad praktikad aitavad vähendada ülekülluse tekkimise ohtu ja minimeerida sellega seotud kahjustusi.