ühendvormid

Ühendvormid, sageli nimetatud liitvormideks, on Estonian grammatikas kõnekeele ja kirjakeele eristuvad tegusõnavormid, mis vormitakse kahe või enama osast: finitiivse olemise vorm ja mineviku või täitepartitsiibi kombinatsioonist. Need vormid väljendavad aspekti ja aega, mille puhul lihtvormid ei pruugi piisavalt täpselt tähistada toimingu toimumist või kestust.

Formatsioon ja näited: Ühendvormide alus on tegusõna olema ehk olla afokatiivse vormi (olen, oled, on, oleme, olete, on) kasutamine koos mineviku osapildiga (past participle) või muu osapildiga. Näited: olen kirjutanud (I have written), oled näinud (you have seen), on rääkinud (he has spoken). Aja- ja kõneviisilisuse nüansse suurendab ka kaashäälduslike vormide kasutamine: olin teinud (I had done), oleksin teinud (I would have done). Negatsioon ja küsimused tekivad sama kombinatsiooni abil: ei ole näinud, oled sa näinud?

Funktsioon ja kasutus: Ühendvormid kasutakse peamiselt perfektse tähenduse väljendamiseks ja mõnede kõneviiside ning tingimuste moodustamiseks. Need vormid esinevad nii lihttekstis kui ka keerukamates lausetes ja võivad asendada või täita ajavorme, pakkudes lisatäpsust toiminguBefore lõpetamise või tõenäosuste kohta. Kirjanduses ning ametlikus keeleseisundis on ühendvormide kasutamine tavapärane, kuid spetsiifilised vormid ja kasutusviisid võivad ajas varieeruda.

Seosed: Ühendvormid on tihti seotud termini “liitvormid” kasutusega; mõnikord kasutatakse neid sünonüümina küll eri grammatikates, kuid paljud allikad eristavad nende mõistetena ja keskenduvad sarnastele konstruktsioonidele eri aspektide tähistamisel. Ühendvormide tundmine aitab mõista eestikeelset perfektiivset ja kontekstipõhist ajamärkimist.

---