õppekavades

Õppekavade süsteem on haridustegevuse raamistruktuur, mis kirjeldab, mida ja kuidas õppima asutakse ning millised teadmised ja oskused omandatakse. Eestis kasutavad erinevad tasandid ja õppevormid oma õppekavasid: põhiharidus, gümnaasium, kutseharidus ja kõrgemad õppeastmed. Kõikide õppekavade alus on riiklik õppekava, mis sätestab üldised eesmärgid, õppeainete sisu, oodatavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted. Riiklik õppekava on alus, millele koolid arendavad kohalikud õppekavad.

Kohalikud õppekavad koosnevad kooli või koolivõrgu tasandil ning neid koostades arvestatakse riiklikku õppekava ning kohalikku konteksti. Need täpsustavad sisu, õppeaastate jaotuse, tunniarvud ning hindamismeetodid, et tagada sobivus kooli vajaduste ja õpilastega. Kutsehariduses ning mõnel kõrgkoolide või õppeprogrammi korral on õppekavad vormitud konkreetsete programmide või õppeprogrammideks, mis sisaldavad kursuste, praktika ja krediidipunktide (nt ECTS) jaotust ning nimetavate oskuste loetelu.

Õppekava koostises on tavaliselt: õppe eesmärgid ja oodatud õpitulemused; sisu ja teemade järjekord; õppetöös kasutatavad meetodid ja õppematerjalid; hindamis- ja tagasisidekriteeriumid; õppeaegade jaotus ning ressursid. Protsess hõlmab koostamist, seonduvaid seadusandlikke nõudeid ning heakskiitu ning regulaarset uuendamist, et vastata muutuvatele haridusvajadustele ja tööturu nõudmistele.

Oluline on, et õppekavad tagavad kvaliteedi, võimaldavad õppijatel liikuvust ning edasist kutsealast ja akadeemilist arengut ning peegeldavad ühiskonna ja majanduse vajadusi.