Ülekasutus

Ülekasutus tähistab tegevust või olukorda, kus midagi kasutatakse üle selle, mis oleks vajalik või sobilik. Sõna koosneb eestikeelsetest osadest üle (üleliig) ja kasutus (kasutamine). Ülekasutus ilmneb erinevates valdkondades ning viitab sageli ressursi raiskamisele, kahjulikele mõjudele või suurtele kuludele.

Meditsiinis viitab ülekasutus tavaliselt ravimite või diagnostiliste testide liigkasutusele. Näiteks antibiootikumide liigkasutamine soodustab antibiootikumiresistentsust ning diagnostiliste piltide või testide liigkasutamine võib kaasa tuua tarbetu kiirgus- ja kululademist. Piirkondlikult ja süsteemides võivad liigsed kasutusharjumused suurendada haiglavõrgu koormust ja tervishoiu kulusid.

Tehnoloogias ja tarbimises võib ülekasutus tähendada liigset energiasisendust, andmete või ressursside tarbimist, mis ei vasta tegelikule vajadusele. Selline olukord võib kahjustada keskkonda, suurendada süsiniku jalajälge ning viia ebavõrdse ressursijaotuse ja majanduslike kahjudeni.

Põhjused hõlmavad diagnostilise ebakindluse, finantssüsteemide või stiimulite mõju teenusepakkujatele ja patsientidele, tarbimiskultuuri ning puudulikku juhendust või teadlikkust. Seetõttu on ennetus sageli suunatud paremate suuniste, koostöö ja teadlikkuse suurendamisele ning ressursside mõistlikule jaotusele.

Juhtimine ja vähendamine hõlmavad ravijuhiste rakendamist, otsustusprotsesside toetust, auditite ja tagasiside süsteeme ning haridusprogramme, mis soodustavad mõistlikku ja õigeaegset kasutust.