Ülajäseme

Ülajäseme, ehk ülemine jäse, on inimese ülakeha osa, mis ulatub õla piirkonnast kuni sõrmedeni. See koosneb kolmest peamisest osast: õlarihm, käsivarre ja käsi. Õlarihm ühendab ülakeha ülejäänud keha külge ja sisaldab rangluud ning abaluu. Käsivarre moodustavad kaks luud, mis ulatuvad küünarnuki piirkonda. Käsi koosneb peopesast ning sõrmedest, mis võimaldavad haaret ja tundlikku tööd.

Anatoomia ja liigesed: ülajäse on liikuv ja keerukate liigestega. Õlaliiges on volat ja laialdaselt liikuv; küünarliiges hõlmab küünarnuki ja radiaalset liigeseid ning randmeliiges ühendab käe randme osaga. Ülajäseme varustab kaverus- ja peensoontel ning lihaselise tugevdus. Liikumisi soodustavad nii luud kui ka lihased ning närvi- ja veresoonte asend.

Funktsioon ja areng: ülajäseme võimaldab haaret, koostööd lihastega ning täpseid toiminguid, nagu kirjutamine, toimetamine ja esemete käsitlemine. Arengu käigus paraneb liikumise ulatus ja täpsus ning lihas- ja närvisüsteemi koostoime eri osades.

Kliiniline tähelepanu: ülajäsemet võivad mõjutada luumurrud (näiteks käe või õlapiirkonna luud), liigesevigastused ja närvikahjustused (nt vägivaldne surve või pinged teatud piirkondades). Enamik vigastusi nõuab meditsiinilist hindamist ning tavaliselt taastumist soodustavad puhkus, füsioteraapia ja asjakohane immobiliseerimine.

Käesolev artikkel annab põhiteadmised ülajäseme struktuurist ja funktsioonist ning selle rollist inimese motoorses toimimises.