ülijuhtivaid
Ülijuhtivad materjalid, tuntud ka kui superjuhtivad materjalid, on materjalid, mis näitavad väga väikest elektrijuhtivust vastavalt Oomi seadusele, kui nad on jahutatud kriitilise temperatuuri alla. See omadus võimaldab neil juhtida elektrijuhtmeid ilma takistuseta, mis tähendab, et nad ei kaota energiat soojusena. See omadus on väga oluline, kuna see võimaldab energiat edastada suurema tõhususega ja väiksema energiakaotusega.
Ülijuhtivuse avastamine 1911. aastal Heike Kamerlingh Onnesi poolt pliiumi puhul tõi kaasa revolutsiooni füüsikas ja tehnoloogias.
Ülijuhtivuse materjalid on leitud mitmesugustes keemilistes ja füüsilistes struktuurides, sealhulgas metallides, kergeis ja grafeenis. Ülijuhtivus on
Ülijuhtivuse rakendused on laialdased ja hõlmavad nii meditsiinilisi seadmeid kui ka energiasalvestus- ja -edastussüsteeme. Ülijuhtivuse uurimine