üksiknukleotiidi

Üksiknukleotiid (mononukleotiid) on üksik nukleotiid molekul, mis on nukleiinhappede ehitusplokk. See koosneb kolmest osast: suhkrust (deoksüriboos DNA-s või riboos RNA-s), ühe lämmastikaluse ja ühe fosfaatrühmaga. DNA-s on deoksüriboos ning lämmastikalused adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümin; RNA-s on riboos ning lämmastikalused adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil.

Üksiknukleotiid on DNA ja RNA polümeeride ehitusplokk. Ahelad moodustuvad fosfodiester-side sünteesil, kui fosfaatrühm ühendub ühe nukleotiidi 5' süsinikuga ja teise nukleotiidi 3' süsinikuga, võimaldades ahela pikenemist 5'–3' suunas ning info edastamist ja säilitamist.

Nukleotiide võib esineda erinevates fosforüülimisasastustes: monofosfaatina (NMP), difosfaatina (NDP) ja trifosfaatina (NTP). Nende hulka kuuluvad energiat kandevad ja biomolekulide sünteesi osalevad vormid, näiteks ATP ja GTP, mis toimivad oluliste energiallikana ning signaalide edastamisel. Nucleotide’id on seetõttu keskne mõiste nii geneetilises materjalis kui ka biokeemilises metabolismis.