õppimisviisidele

Õppimisviisid ehk õppija eelistatud viisid omandada teadmisi viitavad sellele, kuidas inimene tajub, töötleb ja meenutab teavet. Teoreetiliste mudelite järgi võib inimestel olla erinevaid eelistusi, näiteks visuaalne, auditiivne, lugemis‑ ja kirjutamispõhine või kinesteetiline stiil. Neid eeldusi kasutatakse sageli õppijate vajaduste mõistmiseks ning õpetuste.hoiuplaneerimisel.

Kõige tuntumad mudelid on VARK (visuaalne, aural/auditiivne, Read/Write, Kinesthetic) ning selle variandid nagu VAK (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Lisaks leiab kirjandusest Kolbi kogemuspõhine õppimise tsükkel (kogemus, refleksioon, ideede mõtestamine, rakendamine) ja Gardneri mitmekordsed intelligentsused, mis kirjeldavad erinevaid tugevusi õppijates. Need mudelid on pannud aluse katsetustele erinevate õppevormide kasutamiseks.

Empiiriline seisukoht õppimisviiside kohta on küllalt kriitiline. Uuringud on näidanud, et õppija stiiliga kohandamine ei pruugi anda märkimisväärset lisatõhusust ning mõningatel juhtudel on mõju tagasihoidlik või puudulik. Oluline on siiski pakkuda mitmekesist õpikeskkonda ning õpetaja võib julgustada õppijat omandama erinevaid õppimisstrateegiaid ja arendama metakognitiivseid oskusi, mis aitavad valida sobivaimad lähenemised vastavalt ülesande iseloomule.

Praktiliselt saab õppimisviiside mõjul tasakaalu hoida, kui õpetajad kasutavad erinevaid meediume (visuaalne, auditiivne, tekstiline ja praktiline), julgustavad õpilasi katsetama erinevaid meetodeid ning hindavad teadmisi mitmekülgselt. Selline paindlikkus võib suurendada kaasatust ja õpitegevuste mõtestatust, ilma et põhjustaks liigset märgistamist või fikseeritud etikette.