väljundsignaalist

Väljundsignaal on termin, mida kasutatakse elektroonikas ja signaalitöötluses, tähistamaks signaali, mis väljub süsteemist, seadmest või komponendist. See on tulemus süsteemi sisendite ja selle sisemise töötluse koostoimest. Väljundsignaal võib olla füüsiliselt mõõdetav või selle olemasolu võib järeldada teiste signaalide põhjal.

Väljundsignaali olemus sõltub täielikult sellest, mida süsteem teeb. Näiteks audiovõimendi väljundsignaal on voolu, mis juhib kõlarit ja mida saab kuulata helina. Digitaalse loogika ahela väljundsignaal võib olla kõrge või madal pinge, mis esindab loogilist ühte või nulli. Anduri väljundsignaal võib olla analoogpinge või digitaalne väärtus, mis peegeldab mõõdetud füüsikalist suurust nagu temperatuur või rõhk.

Väljundsignaali karakteristikud, nagu selle amplituud, sagedus, faas ja kuju, on kriitilise tähtsusega süsteemi jõudluse mõistmiseks ja hindamiseks. Sageli on vaja väljundsignaali töödelda edasi, et see sobiks järgmisele süsteemi osale või et sellest saaks kasulik informatsioon. Väljundsignaali mõõtmine ja analüüsimine on oluline samm mis tahes elektroonilise süsteemi disainimisel, testimisel ja silumisel. Selle mõistmine aitab tagada, et süsteem töötab oodatud viisil ja täidab oma funktsiooni õigesti.