viskoosusele

Viskoossus on vedeliku või gaasi vastupanu voolamisele. See on mõõt, kui paks või jäik vedelik on. Viskoossust saab mõista kui sisemist hõõrdumist vedelikus. Kui vedelik voolab, liiguvad selle kihid üksteise suhtes. Viskoossus on nende kihtide vahelise vastupanu suurus.

Kõrge viskoossusega vedelikud, nagu mesi või melass, voolavad aeglaselt, sest nende molekulid on omavahel tugevalt seotud ja avaldavad suurt vastupanu liikumisele. Madala viskoossusega vedelikud, nagu vesi või alkohol, voolavad kergemalt, kuna nende molekulid on vähem seotud ja liiguvad kergemini.

Viskoossus sõltub temperatuurist. Enamiku vedelike viskoossus väheneb temperatuuri tõustes. Näiteks kuum mesi voolab palju kergemini kui külm mesi. Gaaside puhul on olukord vastupidine, nende viskoossus tavaliselt suureneb temperatuuri tõustes.

Viskoossus on oluline paljudes füüsika, keemia ja inseneriteaduse valdkondades. Seda kasutatakse näiteks määrdeainete, toiduainete, värvide ja paljude muude toodete omaduste kirjeldamiseks ja kontrollimiseks. Viskoossuse mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid seadmeid, mida nimetatakse viskosimeetriteks.