virtuaalservereid

Virtuaalservereid on arvutisüsteemide lahendus, kus füüsiline server jagatakse tarkvara abil mitmeks eraldatuks virtuaalseks serveriks. Iga virtuaalserver toimib iseseisva instantsina ning on eraldatud teistest virtuaalserveritest, millel võib olla eraldi operatsioonisüsteem, salvestus ja võrguseaded.

Hüperviisor ehk virtualiseerimistarkvara haldab ressursse jaotades CPU-d, mälu, salvestusruumi ja võrguühendused virtuaalserverite vahel. Populaarsed lahendused hõlmavad VMware ESXi, Microsoft Hyper-V, KVM ja Xen. Virtuaalservereid isoleeritakse omavahel ning igaühel on eraldi turvasätted ning võimalus migreerida rutiinse hoolduse käigus teiste hostide vahel.

Tüübid ja lähenemised: täisvirtualiseerimine (kus hüperviisor emuleerib täielikku riistvara) ja paravirtualiseerimine (kus virtuaalmasinad kasutavad spetsiaalselt optimeeritud koode). Lisaks on konteineriseerimine, mis jagab hosti kernelit ja ei pruugi pakkuda sama isolatsiooni kui täisvirtualiseerimine; konteinereid kasutatakse sageli rakenduste eraldamiseks, kuid need ei ole klassikalised virtuaalservereid.

Kasutusalad:

- pilveteenused ja veebimajutus

- arendus- ja testkeskkonnad

- suurte ettevõtete IT-infrastruktuuri osad

- tarkvara katsetus ja eksperimenteerimine

Eelistused ja riskid:

- eelised: efektiivne ressursikasutus, parem skaleeritavus, isoleeritud keskkonnad, lihtne varundamine ja migreerimine

- riskid: jõudluse kerge märgatav lisakoormus, lisakiht võib suurendada keerukust ja potentsiaalseid turvaauke, riistvara ja litsentside sõltuvus ning halduskulud võivad suureneda.