viljastumisest

Viljastumine on protsess, mille käigus mehe sugurakk (spermatozoid) ühineb naise sugu rakuga (munarakk), moodustades uue organismi alguse ehk sügoodi. See on kriitiline samm enamiku loomade ja paljude taimede seksuaalses paljunemises.

Inimestel toimub viljastumine tavaliselt naise munajuhas. Ovulatsiooni ajal vabastab naise munasari küpse munaraku, mis liigub munajuhasse. Kui seksuaalvahekorra ajal satuvad mehe seemnepurskest pärit spermatosoidid naise suguteedesse, hakkavad nad munaraku poole liikuma. Miljonitest spermatosoididest jõuab munarakuni vaid üksikud, ja ainult üks spermatosoid suudab munaraku läbistada ja sellega ühineda. Selle tulemusena toimub geneetilise materjali ühinemine, mis loob sügoodi.

Sügood sisaldab täielikku kromosoomide komplekti, poole emalt ja poole isalt, mis määrab uue organismi kõik omadused. Pärast viljastumist hakkab sügood jagunema ja liigub emakasse, kus ta kinnitub emaka seinale ja areneb looteooteiks.

Viljastumisprotsess võib varieeruda liikide lõikes. Mõned loomad, nagu kalad ja kahepaiksed, viljastuvad väliselt, kus munarakud ja spermatosoidid vabastatakse vette ja ühinevad seal. Taimedel toimub viljastumine tavaliselt õite sees, kus õietolm sisaldab isasgamete ja viiakse emasputukale, mille järel toimub viljastumine seemnepungas.