videodekodimine

Videodekodimine on digitaalse video signaali taasesitusprotsess, mille käigus kodeeritud bitijada muudetakse tagasi visuaalseks pildiks. See on video kodeerimise vastand: kodeerimine vähendab andmete mahtu ja loob struktuuri, mida dekooder saab taasesitada, ning dekoodimine taastab pildi võimalikult sarnasena algsele sisule.

Dekoodimine kasutab erinevaid kodeke (codec), näiteks H.264/AVC, H.265/HEVC, AV1 ja VP9, ning bittijad võivad olla pakendatud konteineritesse nagu MP4, MKV või MPEG-TS. Dekoodimise ülesanne on täita mitu järjestikust sammu, mis taastavad originaalkomponentide väärtused.

Esmalt tehakse entropia dekodeerimine, mis taastab tihendatud bitijada järjestused. Seejärel rakendatakse inversioon kvantimise ja inversioontransformatsiooni (nt IDCT) abil koefitsientide põhjal piksliandmed. Makroblokkide rekonstruktsioon toimub kas intra-predictiooni või liikumiskompenseerimise abil, kasutades viiteid eelnevatest raame. Deblocking-filter parandab servade artefakte ning vajadusel rakendatakse täiendavaid postprotsessi samme. Lõpuks konverteeritakse värvisüsteem YCbCr RGB-iks ja vajadusel tehakse skaleerimine või värvikorrektsioon.

Dekoodimine võib toimuda tarkvara- või riistvarapõhiselt. Tarkvaralised dekooderid kasutavad sageli teeke nagu libavcodec, riistvarapõhised dekooderid on integreeritud GPU-des, süste kiibides või mobiilseadmetes, pakkudes suuremat energiatõhusust ja madalamat latentsust. Videodekodimine on keskne komponent videotaases, voogedastuses ja video redigeerimisel.