vedrustusele

Vedrustus on mehhaaniline süsteem, mis ühendab sõiduki kere ja telje või rataste vahel ning pehmendab teepinna ebatasasustest tulenevaid jõude. Selle eesmärk on vähendada ebatasasustest tulenevat vibratsiooni, tagada sõiduki stabiilsus ja pidavus ning säilitada rehvi kontakti teepinnaga.

Süsteem koosneb peamiselt vedrudest ja amortisaatoritest ning sageli lisakomponentidest, mis ühendavad kere ja telje. Vedrud pakuvad elastset vastust ning amortisaatorid kontrollivad liikumist, hajutades kineetilise energia ja vähendades kere kehahoiakut ning rataste liikumise üleküllust.

Vedrustustüübid: mehhaaniline vedrustus võib kasutada lehtvedrusid või teistsuguseid vedrusid ning sageli on kasutusel ka torsioonvedrud. Õhkvedrustus kasutab suruõhku kõrguse ja jäikuse reguleerimiseks. Sõltumatu vedrustus lubab, et iga ratas liigub eraldi, mis parandab teekontakti ja juhitavust; traditsiooniline sillal põhinev vedrustus kasutab ühist telge. Pool- või täisaktiivsed vedrustussüsteemid kasutavad elektroonikat ja juhtseadmeid, et kohandada jäikust ja amortisatsiooni vastavalt teepinnale.

Vedrustus on keskne osa sõiduki jõudluses ning ohutuses: see mõjutab mugavust, stabiilsust ja pidavust ning on oluline ka raudtee- ja tööstuslike masinate vedrustuses.