valuutakontrolli

Valuutakontrolli viitab valitsuse või keskpanga kehtestatud piirangutele, mis reguleerivad riigis toimuvaid välisvaluuta tehinguid. Selle peamine eesmärk on hallata riigi valuutareserve, säilitada rahvusvaluuta stabiilsust ja kontrollida kapitali liikumist.

Sellised meetmed võivad hõlmata välisvaluuta ostmise ja müümise piiramist, välisinvesteeringute kontrolli, välisriikidesse raha ülekandmise lubade süsteemi või koguni välisvaluuta omamise teatud tasemete piiramist. Valuutakontrolli rakendatakse sageli majanduslikes või poliitilistes kriisiolukordades, et vältida spekulatiivseid rünnakuid valuutale, tasakaalustada maksebilanssi või kaitsta kohalikke tööstusharusid välismaise konkurentsi eest.

Kuigi valuutakontroll võib pakkuda lühiajalist stabiilsust ja kaitset, võib see samal ajal pärssida välisinvesteeringuid, piirata rahvusvahelist kaubandust ja tekitada musta turu välisvaluutale. Paljud riigid on aja jooksul liberaliseerinud oma valuutasüsteeme, kuid teatud vormid valuutakontrollist on endiselt kasutusel arengumaades ja mõnel juhul ka arenenud riikides.