valgukomponentide

Valgukomponendid, tuntud ka kui aminohapped, on orgaanilised molekulid, mis ühinevad peptiidsidemete abil, et moodustada valgud. Neid peetakse valkude ehitusplokkideks. On olemas kakskümmend aminohapet, mis on tavaliselt leitud valkudes, ja igal aminohappel on ainulaadne kõrvalahel, mis annab sellele spetsiifilised keemilised ja füüsikalised omadused. Need omadused mõjutavad otseselt valgu kolmemõõtmelist struktuuri ja funktsiooni.

Aminohapped klassifitseeritakse sageli nende kõrvalahelate polaarsuse ja laengu alusel. Mõned on hüdrofoobsed, mis tähendab, et nad eelistavad olla valgu sisemuses eemal veest, samas kui teised on hüdrofiilsed ja vees lahustuvad. Lisaks on mõned aminohapped laetud nii positiivselt kui ka negatiivselt, mis võib mõjutada valgu interaktsioone teiste molekulidega.

Inimesed ei suuda kõiki vajalikke aminohappeid ise sünteesida, mistõttu neid nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks. Need tuleb saada toiduga. Teisi aminohappeid, mida keha suudab toota, nimetatakse asendatavateks aminohapeteks. Aminohapete õige tasakaal organismis on elutähtis paljude bioloogiliste protsesside jaoks, sealhulgas lihaskasv, ensüümide tootmine ja neurotransmitterite süntees.