võimuhaaramise

Võimuhaaramine on poliitiline nähtus, mille käigus isik või rühm võtab kontrolli riigivõimu üle ebaseaduslikult või seaduslike kanalite eirates. Selle protsessi tulemuseks on võimude üleminek, mis ei toimu põhiseadusliku või demokraatliku korra raames ja mille käigus võivad haarduda mitmesugused institutsioonid, sealhulgas kohtu- ja meediaorganid.

Peamised vormid on: militaarsed pöördeid (riigivõimu sõjaline haaramine); bürokraatlikud või administratiivsed pöörded (institutsioonide kontrolli haaramine ametnike ja administratiivsete mehhanismide kaudu); ning poliitilised pöördered (valimiste manipuleerimine, opositsiooni ja meediat kontrolli alla võtmine).

Seaduslikult ja rahvusvaheliselt on võimuhaaramine üldjuhul ebaseaduslik ning vastuolus põhiseadusega; see toob kaasa õiguste piiramise, poliitilise ebastabiilsuse ja majandusliku riski ning võib põhjustada rahvusvahelisi sanktsioone või diplomaatilist isolatsiooni.

Ennetamine hõlmab tugeva ja erapooletu institutsioonide süsteemi loomist, sõltumatut kohtusüsteemi, tsiviilkontrolli riigivõimu üle, ausaid valimisi ning vaba ja mitmekesist meediat. Rahvusvaheline kogemus rõhutab ka õigusriigi põhimõtete järjepidevat rakendamist ja institutsioonide vahelist järelvalvet demokraatliku korra säilitamiseks.