vähid

Vähid ehk Crustacea on arthropodide alamrühm, mis sisaldab paljusid liike, näiteks krabid, homaarid ja krevettid. Enamik vähidest elab veekeskkonnas: meres, järvedes ja jõgedes, kuid mõni liik on maismaal niisketes kohtades. Nad moodustavad suure ja mitmekesise rühma, mille liikide elupaigad ja eluviisid kattuvad mitmesuguste ökosüsteemidega.

Keha on tavaliselt kilvil eksoskelett, mis koosneb kitiinist ja tihti kaltsiumkarbonaadiga tugevdatud. Keha jaguneb peast, rinnast ja kõhust ning neil on pair antenne ja mitmesugused jalad, sageli kaheharulised (biramous). Paljudel vähidel läbivad varase arengu faasid larvaalsed etapid, näiteks nauplius, mis aitab neil laialdaselt levida ja areneda.

Vähid mängivad ökoloogiliselt olulist rolli toiduvõrgus: nad tarbivad planktonit, detriiti ja teisi orgaanilisi palu ning on mõnel juhul ka kiskjad. Nad on olulised ka inimmajandusele, pakkudes toiduks mitmeid kultuurseid ja majanduslikke liike, nagu krevettid, homaarid ja krabid.

Kaitse ja väljakutsed: paljud vähiliigid on ohustatud või ohus, peamisteks teguriteks on ülepüük, elupaikade kadumine, reostus ja kliimamuutused. Invasiivne liiklus ning muutuvad mere- ja jõeväestikud võivad mõne liigiga kaasa tuua märkimisväärseid muutusi ökosüsteemides.