tööstusrevolutsioonini

Tööstusrevolutsioon oli ajajärk, mis algas Suurbritannias 18. sajandi lõpus ja jätkus 19. sajandil, levides seejärel üle maailma. Seda iseloomustasid suured tehnoloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamisteks uuendusteks olid masinate kasutuselevõtt tootmises, eriti tekstiilitööstuses, ning uute energiaallikate, nagu aurujõu, kasutamine.

Aurumasina leiutamine oli pöördeline sündmus, mis võimaldas mehhaniseerida paljusid töid ja viia tootmise senisest suurematesse vabrikutesse. See tõi kaasa uue tööstusliku tootmisviisi, kus töö hakkas koonduma linnadesse. Tekkisid suured vabrikud ja tööliste arv kasvas plahvatuslikult.

Tööstusrevolutsioonil oli sügav mõju ühiskonnale. See põhjustas linnastumist, inimeste liikumist maapiirkondadest töö otsimiseks linnadesse. Samuti tekkisid uued sotsiaalsed kihid, nagu tööstuslik töölisteklass ja tööstuskapitalistid. Elutingimused olid alguses sageli rasked, kuid pikemas perspektiivis tõi tööstusrevolutsioon kaasa elatustaseme tõusu ja tehnoloogilise arengu, mis muutis inimeste elu põhjalikult. Kommunikatsiooni- ja transpordivahendid, nagu rongid ja aurulaevad, arenesid samuti kiiresti, muutes maailma väiksemaks.