tööstusharudest

Tööstusharudest ehk tööstuslikest valdkondadest räägitakse, kui kirjeldatakse eri tootmisvaldkondi, milles toorainest või arendatakse uusi tooteid. Need erialad jaotuvad vastavalt toodetud kaupade liigile ja tootmisprotsesside sarnasusele ning moodustavad majanduse sekundaarse sektori osa. Tööstusharud kasutatakse statistikas ja majandustegevuse planeerimisel klassifikaatorite aluseks; riiklikud ja rahvusvahelised klassifikaatorid, näiteks EMTAK ja NACE, võimaldavad võrrelda toodangut, töökohti ja investeeringuid riigiti ning ajas.

Tööstusharude üldised valdkonnad hõlmavad toiduainete tööstust, keemiatööstust, metallurgia ja metallitööstust, masinate ja seadmete tootmist, elektroonikatööstust, puit- ja Mööblitöötust, tekstiili- ja rõivatööstust, paberi ja plastide tootmist ning energiasektorit. Nende valdkondade struktuur ja areng sõltuvad nõudlusest, tehnoloogilisest arengust ning ressursside kättesaadavusest.

Tööstusharude areng on tihedalt seotud digitaliseerimise ja automatiseerimisega, mis tõstab tootlikkust, kuid toob kaasa tööjõu ümberõppe vajaduse. Keskkonnahoid ja jätkusuutlikkus muutuvad järjest olulisemaks, sealhulgas energiaefektiivsus, läinud ringmajandus ja heitmete vähendamine. Globaalse konkurentsi ja tarneahela riskide tõttu keskenduvad ettevõtted innovatsioonile, kvaliteedile ja tootmise kohandamisvõimele. Tööstus on oluline ekspordiallikas ning töökohtade loomija, mille areng peegeldub paljudes teistes majandusharudes.