tööstusajastu

Tööstusajastu, tuntud ka kui tööstusrevolutsioon, oli periood märkimisväärsete tehnoloogiliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste ajaloos. See algas Suurbritannias 18. sajandi lõpus ja levis seejärel üle maailma, kestes suuresti kuni 19. sajandi keskpaigani. Tööstusajastu peamised tunnused olid uute masinate leiutamine, mehaanilise tootmise kasv ja uute energialiikide, nagu aurujõud, kasutamine.

See periood tõi kaasa radikaalseid muutusi tootmisviisides. Käsitöönduslikud töökohtad asendusid suurte vabrikutega, kus masinad võimaldasid massitootmist. See tõi kaasa toodangu mahu tohutu kasvu ja erinevate kaupade laiemat kättesaadavust. Samal ajal põhjustas see olulisi muutusi ühiskonnas. Inimesed hakkasid massiliselt maapiirkondadest linnadesse kolima, otsides tööd vabrikutes. See linnastumine tõi kaasa uusi sotsiaalseid probleeme, nagu ülerahvastatus, kehvad elutingimused ja tööliste ekspluateerimine.

Tööstusajastu mõjutas sügavalt ka majandust. Tekkisid uued tööstusharud, nagu tekstiilitööstus, söe kaevandamine ja metallitööstus. Kapitalism sai domineerivaks majandussüsteemiks. Transpordi ja kommunikatsiooni valdkonnas toimusid samuti suured edusammud, näiteks aurulaevade ja raudteede leiutamine, mis võimaldasid kiiremat ja tõhusamat kaubavahetust. Tööstusajastu pani aluse moodsale maailmale, mille tehnoloogiline ja majanduslik areng jätkub tänaseni.