tööstusajast

Tööstusajastu, tuntud ka kui tööstusrevolutsioon, oli periood märkimisväärsete tehnoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste ajaloos, mis algas Suurbritannias 18. sajandi lõpus ja levis seejärel üle maailma. Selle ajastu peamised iseloomujooned olid masstootmise areng, uute energiaallikate, nagu aurujõud ja kivisüsi, kasutuselevõtt ning tehastesüsteemi loomine.

Muutused olid tohutud. Käsitöönduslik tootmine asendus kiiresti masinate abil toimuvaga, mis suurendas oluliselt kaupade tootmismahtu ja alandas nende hindu. Aurumasina leiutamine ja selle laialdane kasutamine revolutsiooniliselt muutis nii tootmist kui ka transporti. Raudteede ja aurulaevade ehitamine võimaldas kaupade ja inimeste kiiremat liikumist, mis omakorda soodustas kaubandust ja linnade kasvu.

Tööstusajastul toimusid ka sügavad sotsiaalsed muutused. Maapiirkondadest siirdusid inimesed töö otsinguil linnadesse, põhjustades urbaniseerumist ja uute sotsiaalsete klasside, nagu töölisklass ja industriaalne kodanlus, kujunemist. Elutingimused linnades olid sageli rasked, iseloomustades neid ülerahvastatuse, sanitaarprobleemide ja pikkade tööaegadega. Tööstusajastu pani aluse moodsaimale kapitalistlikule majandussüsteemile ja mõjutas oluliselt tänapäevase maailma arengut.