täppgeomeetrias

Täppgeomeetria on matemaatiline mõiste, mis viitab piiratud arvuga täppide ehk punktide kogumile ja nende vahelistele suhetele. Tavapärase geomeetriaga, mis tegeleb pidevate joonte, pindade ja ruumidega, vastandina keskendub täppgeomeetria üksikutele diskreetsetele objektidele. See ala uurib erinevate punktikogumite struktuure, nende vahelisi kaugusi, nurki ja muid geomeetrilisi omadusi. Täppgeomeetria võib hõlmata näiteks teatud arvu punktide paigutamist tasapinda või ruumi ning nende paigutuse uurimist. Samuti võib see käsitleda juhuslikult paigutatud punktide omadusi, näiteks nende tihedust või kogumite tekkimist. Täppgeomeetria rakendusi leidub mitmes valdkonnas, sealhulgas arvutigraafikas, masinõppes, statistikas ja logistikas, kus reaalmaailma andmed sageli esitatakse diskreetsete punktidena. Näiteks võib täppgeomeetria aidata analüüsida kaupade jaotuskeskuste asukohti või optimeerida marsruute. Selle uurimisobjektid on selgelt defineeritud ja lõplikud, mis eristab seda pidevatest geomeetrilistest struktuuridest.