täitmenetluse

Täitmenetluse ehk täitemenetluse eesmärk on tagada kohtuotsuste ja teiste täidetavate dokumentide täitmine ning sundida võlgnikku täitma talle seadusega ettenähtud kohustusi. See on Eesti tsiviilmenetluse osa ja reguleeritud Täitemenetluse seadusega. Täideasutused ja täiturid viivad menetlust ellu vastavalt seadusele ning nende tegevust korraldab riik.

Menetlus algatatakse võlausaldaja poolt, kellel on lõplik ja täidetav otsus või muu täidetav dokument. Täiteasutus hindab, kas otsus on täidetav, ning vajadusel annab korraldusi sissenõudmiseks või viivituste ja esialgsete meetmete rakendamiseks. Võlgnik peab saanud teate vastu võtma ning tal on õigus esitada vastuväiteid, taotleda maksegraafikut või taotleda menetluse peatamist ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Täitmisviisid hõlmavad peamiselt palga arestimist (töö sissetuleku arest), pankade kontode arestimist ning varade arestimist ja nende müüki oksjonil. Lisaks võivad täidetakse nii kinnisvara kui ka muud rahalised nõuded. Mitte-monetaarsete kohustuste täitmine (nt dokumendide või kaupade üleandmine) on samuti võimalik ning sõltub otsusest.

Võlgniku ja võlausaldaja õigused ja kohustused on menetluse keskmes: võlgnikul on õigus saada selget teavet menetluse kohta ning esitada vastuväiteid ja taotlusi; võlausaldajal on õigus nõuda tõhusat täitmist ja jaotust vastavalt seadusele. Taotlusi ning toiminguid võib vajadusel kontrollida kohtus.