toimepanek

Toimepanek ehk täitemenetlus on õigussüsteemi mehhanism, mille kaudu täidetakse kohustused, mis tulenevad kohtuotsusest, haldusaktist või muust seadusega lubatud täitmise alusest. Eestis viiakse toimepanekut ellu kohtutäiturite amet ning selle käigus rakendatakse erinevaid meetmeid, et võlgnik täidaks oma kohustused.

Õiguslik alus ja osapooled: põhiksub on täitemenetluse seadus. Toimepanek toimub võlausaldaja (kreditor), võlgniku ja täite teostava asutuse vahel. Kohtud annavad vajadusel korraldusi ning täiteprotsessid on kohtu järelevalve all. Täitmise teostajad on tavaliselt kohtutäiturid ja nende ametialane korraldus ning tegevus on reguleeritud seadustega.

Protsess: Kreditor esitab täitmise avalduse kohtutäiturile. Täitja hindab täitmise realiseerimise võimalikkust, teavitab võlgnikku ning otsustab sobivad täitmisviisid. Võimalikud tegevused hõlmavad vara arestimist, sissetulekute arvetust või arestimist, palga külge rakendatavaid tõhusaid meetmeid ning pankade teavitamist. Täitemenetluses võetakse arvesse proportsionaalsust, meetsmete kiirust ja õigust hoida võlgniku elatustaset vajalikul tasemel.

Võlgniku õigused: võlgnikul on õigus esitada vastuväiteid ja taotlusi täitmise peatamiseks või maksegraafiku kinnitamiseks. Ta võib esitada parandusi või vaidlustada meetmete õiguspärasust; menetlus peab järgima tähtaegu ning kohtu ja täitmise ametite järelevalvet.

Lõpp ja kulud: täitmine lõpeb, kui nõude täitmine on saavutatud või menetlus muul viisil lõpetatud. Täitemenetluse kulud kannab tavaliselt võlgnik, välja arvatud teatud erandjuhud; vajadusel võib vaidlused esitada kohtusse.