temperatuurikõikumusi

Temperatuurikõikumised viitavad temperatuuri muutustele aja jooksul. Need võivad esineda erinevates skaalades, alates päevasest temperatuurikõikumisest öö ja päeva vahel kuni aastaste temperatuurikõikumisteni, mis on iseloomulikud aastaaegadele. Ka pikemaajalised kliimamuutused ilmnevad temperatuuri üldise tõusu või languse ja suurenenud kõikumistena.

Maapinnal põhjustavad temperatuurikõikumisi mitmed tegurid. Päevased kõikumised on tingitud Maa pöörlemisest ja päikeseenergiast. Päeval neelab maapind päikesevalgust ja soojeneb, öösel aga kiirgab soojust tagasi atmosfääri ja jahtub. Aastased kõikumised on põhjustatud Maa telje kaldest ja selle tiirlemisest ümber Päikese, mis põhjustab erinevate piirkondade erineva pikkusega päikesevalguse perioode ja nurka.

Veekogudel on suurem soojusmahtuvus kui maismaal, mistõttu nende temperatuurikõikumised on aeglasemad ja väiksemad. See mõjutab ka lähedal asuvate maismaapiirkondade kliimat, tasandades temperatuurierinevusi.

In tegevus, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, on samuti oluline tegur, mis mõjutab temperatuurikõikumisi, eriti globaalsel tasandil, põhjustades keskmise temperatuuri tõusu ja potentsiaalselt ka suuremaid ekstreemseid temperatuuri muutusi. Teadusuuringud jälgivad ja analüüsivad temperatuurikõikumisi, et paremini mõista kliimamuutuste mõjusid ja prognoosida tulevasi temperatuuritrende.