tagastusõiguste

Tagastusõigused on õiguste kogum, millega isik saab nõuda vara tagastamist või selle väärtuse kompenseerimist pärast teatud õiguslike aluste tekkimist, näiteks lepingu lõpetamist, tehingu kehtetuks tunnistamist või muu õiguse tagasivõtmist. Need õigused võivad käsitleda nii kinnis- kui ka movevaru ning nende eesmärk on taastada varaline olukord, mis eksisteeris enne tehingut või õnnetut muutust.

Tagastusõiguste sisu hõlmab tavaliselt restitutsiooni in natura ehk vara tagastamist samas seisukorras, kui see üle anti, või selle väärtuse hüvitamist, kui tagastamine ei ole mõistlik või võimalik. Lisaks võib tagastusõigus kaasa tulla kulude ja kasutuse hindade, väärtuse kahjumite või parandamisvajaduste arvestamise. Mõnes olukorras kaasneb nõude esitamisega piirangud või erandid, näiteks kui vara on jõudnud kolmanda isiku omandisse heas usus või kui teatud kahju on põhjustanud kolmandad osapooled.

Õiguslik alus ja juhised tulenevad peamiselt Eesti tsiviilõigusest (Tsiviilseadustik) ning eriseadustest, mis reguleerivad lepingulisi jõustamisi, tehingute kehtetuks tunnistamist ja alusetut rikastumist. Tagastusnõuded esitatakse tavaliselt kohtus ning neil on tavaliselt tõendamis- ja tõendusnõuded, samuti aegumistähtaeg, mis piirab, kui kaua nõuet saab esitada. Tagastusõiguste areng ja rakendamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning kohtupraktikast.

Seos teiste mõistetega hõlmab tagasivõtmist, lepingu lõpetamist, restitutsiooni ja alusetut rikastumist, ning neid käsitletakse sageli koos varade tagastamise üldpõhimõtetega. See on oluline osa siseriiklikust kinnisvara-, kaubandus- ja võlasuhete õigussüsteemist.