sünapsiklafti

Sünapsiklaft on kemikaalse sünapsi pre- ja postsünaptilise membraani vahel paiknev kitsas ruum, mille kaudu vabanevad neurotransmitterid vahendavad närviimpulsi. Klafti laius on umbes 20–60 nanomeetrit, mis muudab molekulide läbipääsu kontrollitavaks ja kiiruseks.

Sünapsiklafti struktuur sisaldab peamiselt kolme elementi: presünaptilist terminaali, postsünaptilist membraani ning vahel seda ümbritsevat kõrvalruumi, kus paiknevad gliaalrakud ja ekstratsellulaarne maatriks. Presünaptiline terminaal sisaldab sünaptilisi vesikleid, mis varustavad neurotransmitteridega; vesiklid liiguvad aktivaatsiooniga aktiivse tsooni suunas ja liituvad presünaptilise membraaniga SNARE-valkude süsteemi abil. Kaltsiumiioonid (Ca2+) mängivad võtmerolli: aksionaalne impulss avab Ca2+-kanalid ja Ca2+ triggers vesiklite fusioni ja neurotransmitterite vabanemise.

Post-sünaptiline membraan sisaldab erinevaid retseptoreid, mis võivad olla ioonkanaliga seotud (ionotroopsed) või G-proteiin- või sekundaarsete signaalide kaudu toimivad (metabotroopsed). Neurotransmitterid seonduvad nende retseptoritega, tekitades postsünaptilised potentsiaalid, mis võivad olla eksitoorsed (EPSP) või inhibeerivad (IPSP), ning mille kogum määrab närviaktiivsuse edasiandmise vajaduse.

Pärast signaali eduka edasikandumise lõpetamist toimub neurotransmitterite kustutamine: neid võib aktiivse tagasihaardamise teel (taasimendumine) neuronisse või kohapealsel lagundamisel, samuti võivad gliaalsed rakud abistada neurotransmitterite puhastamisel. Sünapsiklaft on seetõttu kriitiline nii signaali täpsuse kui ka ajakriitilise ajalise kodeerimise jaoks.