sügavkaevandustegevusele

Sügavkaevandustegevus viitab kaevandamisele, mis toimub maapinna suhtes väga suurtel sügavustel. Erinevalt lahtisest kaevandamisest, kus maavara kaevandatakse maapinnalt, vajab sügavkaevandustegevus keerukaid maa-aluseid torusid ja tunneleid, et jõuda sügavale asuvate maavaradeni. See meetod on tavaliselt kasutatav, kui maavara asub liiga sügaval, et seda lahtiselt kaevandada, või kui maavarad on piiratud, mis muudab lahtise kaevandamise majanduslikult mitteotstarbekaks.

Sügavkaevandustegevus nõuab märkimisväärseid tehnoloogilisi edusamme ja suuri investeeringuid. Kaevandusalade ettevalmistamine hõlmab vertikaalsete šahtide ehitamist, mis võivad ulatuda kilomeetrite sügavusele, ning seejärel horisontaalsete või kaldus kaevanduskäikude rajamist, mis viivad otse maavarani. Ohutus on sügavkaevandustegevuses ülimalt tähtis, kuna suureneb rõhk, temperatuur ja võimalus gaaside kogunemiseks. Kasutatakse spetsiaalseid ventilatsioonisüsteeme, tugistruktuure ja kaevandusmasinaid, mis on kohandatud tööks karmides tingimustes.

Peamised sügavkaevandatavad maavarad on harilikult metallid, nagu kuld, vask, plaatina ja nikkel, samuti teatud tüüpi kivisüsi ja diamaant. Tehnoloogilised piirangud ja kõrged kulud muudavad sügavkaevandustegevuse üheks kõige keerukamaks ja ressursimahukaimaks kaevandusmeetodiks.