sügavkaevandused

Sügavkaevandused tähistab sügavate kaevude puurimist ja nende kasutamist erinevate subkivimressursside ammutamiseks. Kõige tavalisem eesmärk on tagada joogiveevarustus, kuid sügavaid kaevu kasutatakse ka tööstuslike vedelike ammutamiseks ning geotermilise energia saamiseks. Sügav kaev jõuab veekihile, mis võib asuda mitme saja meetri sügavusel; mõnikord on vaja kaevu kaitse ja ümbritseva keskkonna eristamist.

Puurimine toimub sõltuvalt geoloogilisest olukorrast ja sihtressursist; levinumad meetodid on rotatsioonpuurimine ja löökpuurimine, vahel kombineeritakse meetodeid. Puurauk varustatakse kaitserõngaste ja torudega, mis moodustavad kaevu karkassi; kaevu ülaosa suletakse, et vältida sademete ja saaste sissetungi. Vajadusel paigaldatakse filtrid ja veevarustamiseks vajalikke pumpu- ja lõikeseadmeid. Kaevu hooldus hõlmab veeseisundi ja kvaliteedi jälgimist ning tihenduste ning ohutusseadmete regulaarset kontrolli.

Kasutus ja mõju keskkonnale

Sügavkaevusid kasutatakse joogiveevarustuseks linnades ja taludes, tööstus- või põllumajandustegevuses ning geotermilise energia saamiseks. Pikaajalisel kasutamisel on oluline tagada taastumine ning vältida põhjavee taseme langust, reostust ja maapinna liigset nihkumist. Seetõttu nõutakse tavaliselt lubasid, keskkonnamõju hindamist ning järjepidevat monitooringut.

Ajalugu

Esimesed sügavad kaevud tekkisid 19. sajandi lõpus ning tehnika on aja jooksul arenenud: kaevude puurimine muutus mehhaniseerituks ning kasutusele võeti ohutus- ja kvaliteediga seotud lahendused.