sotsiaalgeograafias

Sotsiaalgeograafias uuritakse inimtegevuse ja ühiskondlike protsesside ruumilisi mustreid ning nende vastastikust mõjusid maapinna, linnaruumi ja piirkondade kontekstis. See valdkond ühendab geograafilisi vaatenurki humanitaar- ja sotsiaalteadustega, keskendudes küsimustele nagu elukoha ja identiteedi seosed, sotsiaalne ebavõrdsus, ränded, kultuurilised praktikud ning tarbimis- ja töökorraldused ruumis.

Metoodiliselt kasutab sotsiaalgeograafia nii kvantitatiivseid andmeid (statistika, ruumiandmed, GIS) kui ka kvalitatiivseid lähenemisviise (vaatlused, intervjuud, etnograafia, kaardistamine). Populaarsed uurimisteemad hõlmavad linnastumist ja linnaarengu protsesse, majanduslike ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavust, elamupiirkondade segregatsiooni ning ühiskondlike liikumiste ja protestide ruumilist dünaamikat.

Valdkond on tihedalt seotud linnageograafia, majandusgeograafia, kultuurigeograafia ja keskkonnateadustega ning omab praktilist tähtsust poliitika kujundamisel, regionaalarenduses ja planeerimises. Sotsiaalgeograafilised uuringud annavad teadmisi ruumilise õiglustunde, ligipääsuvõimaluste ja kohalike võrgustike kohta, mis võivad suunata otsuseid transpordi, elamupoliitika ja teenuste paiknemise osas. Ajalooliselt on sotsiaalgeograafia arenenud 20. sajandil, reageerides nii teoreetilistele muutustele kui ka kasvavatele andme- ja tehnoloogiapõhistele võimalustele.