sorteerimisega

Sorteerimine on protsess, mille käigus esemed, andmed või nähtused jaotatakse kriteeriumide alusel rühmadesse või järjestatakse kindlas järjekorras. Sõna “sorteerimisega” on selle mõiste instrumentaalkääne ja viitab toimingu sooritamise viisil või vahendile, näiteks “andmete sorteerimisega parandatakse otsingutulemust” või “jäätmete sorteerimisega suurendatakse taaskasutust”.

Informaatikas ja andmetöötluses tähistab sorteerimine andmete kogumi järjeste tegemist vastava võrdlusfunktsiooni alusel. Sorteerimisalgoritmid korraldavad elemendid kas kasvavas või kahanevas järjekorras. Olulised omadused on ajakeerukus (time complexity), ruumivajadus ja stabiilsus. Tavalisteks algoritmideks on quicksort, mergesort, heapsort ja sisestussort (insertion sort). Stabillne sort ei muuda sama võtmega elementide varasemat järjestust.

Praktikas kasutatakse sorteerimist laialdaselt jäätmete käitlemisel ja logistikas. Jäätmete sorteerimine tähendab erinevate materjalide eraldi eraldamist recyclingu (taaskasutatavate), orgaaniliste ja segajäätmete jaoks. See aitab suurendada taaskasutust ja vähendada ladestamist. Logistikasektoris ja kaupade jaotuskeskustes kasutatakse sorteerimist, et saadetised suunata õigesse kaubandusse või ridadesse ning kiirendada vahendusprotsessi.

Sorteerimine on ka igapäevases elu- ja töökontekstis levinud mõiste: näiteks arhivaatorites, raamatukogudes või andmekogudes korraldatakse materjalid või kirjed vastavalt kriteeriumidele, mis hõlbustavad nende otsimist ja kasutamist.