skaaleeritavust
Skaaleeritavus ehk skaleeritavus on süsteemi, tarkvara või infrastruktuuri võime suureneda koormuse kasvamisel ning katta suurem töömaht ilma märkimisväärse funktsionaalse piirangu tekkimisega. See hõlmab nii toimivuse säilimist kui ka kulutõhusust ning sageli kaasneb arhitektuuriliste ja operatsiooniliste lahenduste muutus.
Skaaleeritavus jaguneb peamiselt vertikaalseks ja horisontaalseks. Vertikaalne skaleerimine suurendab ühe komponendi ressursse (nt protsessori aega või
Disainiprintsiibid hõlmavad stateless teenuseid, skaleeritavaid andmebaase (replikatsioon, sharding), vahemälu ja asünkroonset töötlemist ning teenustepõhist arhitektuuri (mikroteenused).
Mõõtmised ja väljakutsed hõlmavad läbilaskevõimet (throughput), latentsust, ressursside kasutust ja kulusid. CAP-teoreem seab piiranguid jaotatud süsteemidele:
Rakendusalad hõlmavad pilvetehnoloogiaid, andmebaase ja suurandmeid. Praktikas kasutatakse autoskaaluvat pilvetaristu, koormuse jaotust (load balancing), andmebaaside replikatsiooni