sisejulgeolekusüsteemid

Sisejulgeolekusüsteemid, tuntud ka kui sisevalve-, häire-, turva- või alarmsüsteemid, on tehnilised lahendused, mis on loodud vara, inimeste ja informatsiooni kaitsmiseks sisemiste ohtude eest. Need süsteemid hõlmavad mitmeid komponente, mis töötavad koos, et tuvastada, teavitada ja sageli ka reageerida erinevatele sissetungimis-, tulekahju- või muudele hädaolukordadele.

Peamised komponendid sisaldavad tavaliselt andureid, mis paigaldatakse strateegilistesse kohtadesse. Liikumisandurid tuvastavad õhu liikumise või keha soojuse, magnetkontaktid ukse- ja akrahenduste avamisel, klaasipurunemisandurid tuvastavad klaasi lööke ja suitsu- või kuumaandurid reageerivad tulekahju esimestele märkidele.

Kõiki neid andureid ühendab keskseadmega, mis on süsteemi aju. See seade töötleb andurite signaale ja käivitab vastavalt eelnevalt programmeeritud stsenaariumile erinevaid toiminguid. Enamasti hõlmab see helisignaali ehk sireeni käivitamist, mis hoiatab nii sisenevaid kui ka väljas viibivaid inimesi potentsiaalsest ohust. Lisaks võib süsteem saata teateid turvafirmale, omanikule või hädaabiteenistustele, kasutades selleks telefoniliine, mobiilivõrku või internetiühendust.

Kaasaegsed sisejulgeolekusüsteemid pakuvad sageli kaugjuhtimispuldi võimalusi nutitelefoni või arvuti kaudu, võimaldades kasutajatel süsteemi sisse- ja välja lülitada, saada teateid reaalajas ja isegi vaadata turvakaamerate pilti. Integratsioon teiste nutikodu või hooneautomaatika süsteemidega on samuti muutumas üha tavalisemaks, suurendades turvalisust ja mugavust.