riskihalduses

Riskihaldus on organisatsiooni või projekti tasandil toimiv süsteemne protsess, mille eesmärk on kindlaks teha, hinnata ja juhtida riske ning seada need aluseks eesmärkide saavutamiseks. See hõlmab nii strateegiliste kui operatiivsete riskide identifitseerimist, hindamist ning sobivate leevendus- või ülekandmisviiside rakendamist.

Riskihalduse põhieesmärk on suurendada organisatsiooni vastupidavust ja parandada otsuste kvaliteeti. See hõlmab riskide kategooriate kaardistamist (nt finantsriskid, tegevusriskid, õigus- ja vastavusriskid, maine- ja tegevusriskid), riskide prioriseerimist ning ressursside ja kontrollimehhanismide sidumist strateegiliste plaanidega. Riskihaldus tuleb integreerida nii strateegilise juhtimise kui iga valdkonna igapäevatööga.

Protsess koosneb tavaliselt järgmistest etappidest: riskide identifitseerimine, riskide hindamine (toimuvad tõenäosus ja mõju), riskivastuste kavandamine (vältimine, ülekandmine, vähendamine, aktsepteerimine), ning riskide järelevalve ja aruandlus. Lisaks hõlmab riskihaldus sõltumatut järelkontrolli ning pidevat andmete kogumist ja analüüsi, et kohandada vastuseid muutuvate shokkide ja olude korral.

Organisatsioonis mängivad olulist rolli juhatus, riskikomitee, riskide omanikud ning üksuste juhid ja töötajad. Riskihalduse raamistikud, nagu ISO 31000, annavad juhised riskide identifitseerimiseks ja juhtimiseks ning aitavad luua ühtse keele ja protsessi kogu organisatsioonis.

Riskihaldus võib suurendada otsustus- ja tegevuste kvaliteeti, parandada ressursikasutust ning tugevdada vastupidavust, kuid selle edukus sõltub kultuurist, kvaliteetsetest andmetest ja pidevast järelevalvest.