riboenzüümid

Riboensüümid on RNA molekulid, millel on katalüütilised omadused. Need erinevad tavalistest ensüümidest, mis koosnevad valkudest, kuna nende aktiivne keskus on RNA. Riboensüümid võivad katalüüsida erinevaid keemilisi reaktsioone, sealhulgas peptiidsideme moodustamist, RNA lõikamist ja liigutamist ning fosfaatrühmade ülekandmist. Need on olulised mitmetes bioloogilistes protsessides, näiteks ribosoomides, mis on valgu sünteesiks hädavajalikud organellid, kus ribosoomi RNA (rRNA) toimib ribosüümina, moodustades peptiidsidemeid aminohapete vahel. Teised tuntud riboensüümid on näiteks splaissosoomi RNA, mis osaleb pre-mRNA töötlemises, ja mõned viroidides ja retroviirustes leiduvad RNA molekulid.

Riboensüümide avastamine 1980. aastatel muutis molekulaarbioloogia paradigma, kuna varem arvati, et ainult valgud suudavad olla bioloogilised katalüsaatorid. See avastus toetas RNA maailma hüpoteesi, mis pakub välja, et elu Maal võis alguse saada RNA-st, mis täitis nii geneetilist kui ka katalüütilist funktsiooni enne DNA ja valkude arengut. Riboensüüme uuritakse ka potentsiaalsete ravimite ja biotehnoloogiliste rakenduste jaoks, sealhulgas ribosüümipõhiste ravimite väljatöötamine, mis saavad sihipäraselt hävitada haigusi põhjustavaid RNA molekule. Riboensüümide uurimine jätkab meie arusaamist elu alusprintsipidest ja avab uusi võimalusi teaduses ja meditsiinis.