retseptoriligandi

Retseptoriligandi viitab molekulile, mis seob spetsiifiliselt retseptoriks nimetatud suurema molekuli külge. Retseptorid on tavaliselt valgud, mis asuvad rakumembraanidel või rakus sees ja mängivad keskset rolli rakulises kommunikatsioonis ning signaalide edastamises. Ligandid võivad olla mitmesugused molekulid, sealhulgas hormoonid, neurotransmitterid, ravimid ja isegi toksiinid.

Ligandi ja retseptori vaheline sidumine on sageli väga spetsiifiline, sarnaselt võtme ja luku sobivusele. See sidumine põhjustab retseptori konformatsioonimuutuse, mis omakorda käivitab rakus vastuse. Sõltuvalt retseptori tüübist ja ligandi toimemehhanismist võib see vastus olla erinev, näiteks raku tegevuse aktiveerimine või inhibeerimine.

Ligandid jagunevad üldiselt kaheks kategooriaks: agonistid ja antagonistid. Agonistid on ligandid, mis seonduvad retseptoriga ja kutsuvad esile bioloogilise vastuse, jäljendades loodusliku ligandi toimet. Antagonistid seevastu seonduvad retseptoriga, kuid ei kutsu esile vastust; nende peamine roll on blokeerida looduslike agonistide sidumist ja takistada nende poolt esile kutsutud signaalimist.

Retseptoriligandi interaktsioonid on fundamentaalsed paljude bioloogiliste protsesside mõistmiseks, sealhulgas füsioloogia, farmakoloogia ja haiguste patogenees. Paljud tänapäeval kasutatavad ravimid on disainitud just selleks, et spetsiifiliselt seonduda teatud retseptoritega ja moduleerida nende funktsiooni.