relvasüsteeme

Relvasüsteeme, onisitutusvahelised süsteemid, mille eesmärk on tuvastada, identifitseerida, jälgida ja ründata sihtmärgi tulejõul. Need on komplekssed kogud erinevaid seadmeid ja tarkvara, mis ühenduvad side- ja juhtimisahelates ning võimaldavad täpseid ja ajaliselt õigeid lööke. Relvasüsteeme leiab maaväe, õhuväe ja mereväe ning kosmosealase rakenduste raames ning nad võivad olla nii püsivad kui mobiilsed.

Süsteem koosneb tavaliselt neljast peamisest komponendist: sensoritest (radari, öö- ja soojusvaatluse, imkanita või multiplahvilised süsteemid), juhtkonnast ja infovahetusest (komutaadi- ja juhtimiskeskused, andmed sidekanalite kaudu), tulejuhtimisest ja laskemoonast (laskemoon, relv, stabiliseerimine ja tulejoon) ning mehhanismidest n-ö alamsüsteemidest (ammo- ja mehaanilised lahendused). Need komponendid töötavad koos, et pakkuda sihtmärgi tuvastamist, jälgimist, sihtimine ja tulekahju koordineerimist reaalaajas.

Relvasüsteeme jagatakse sageli vastavalt kasutusvaldkonnale: maaväe suunatud süsteemid (tunduvalt haubitsad, tankide ja suurtükivankrite relvasüsteemid), õhu- ja raketitule (SAM- ja maandusmissioonide süsteemid), mereväe mere- ja rannavastud (laevadest relvasüsteemid, laevakastid ja torpeedod), ning sageli ka liituvad isereguleerivad või autonoomsed relvasüsteemid ja integratsioonid lahinguvõrgud. Õiguslikud ja eetilised arutelud autonoomsete süsteemide kasutamise üle, lisaks küberturvalisus ja neile ümbritsevad standardid, on kaasaegse relvasüsteemi arengu olulised aspektid.

Kokkuvõttes tähistavad relvasüsteemid valmis ja kombineeritud tehniliste lahenduste kogumit, mis võimaldab mõjusalt ja koordineeritult jõuda soovitud lahingutulemused.